Võit Vabadussõjas on Eesti jaoks olnud üks tähtsamaid sündmusi – tänu sellele vabanesime võõrast võimust, eesti keel ja Eesti inimeste tahe said Eestis määravaks. Ilma selleta poleks meid ega valikuid tulevikuks, oma keelt ega kombeid, tänaseid rõõme-muresid ega homseid unistusi – meid lihtsalt poleks olemas.
Eesti rahvas saavutas oma vabaduse tänu neile, kes mõistsid ja hindasid vabaduse tähtsust ja õigust iga rahva jaoks. Kõrvuti eestlastega võitlesid Vabadussõjas soomlased, inglased, venelased, rootslased, baltisakslased, taanlased, juudid, lätlased, poolakad, ingerlased ja teistegi rahvuste esindajad.
Võit Võnnu all 23. juunil – päeval, mida tähistame Võidupühana –, kujunes murranguks terves Vabadussõjas. Võidupüha tähistab Eesti rahva kaitsetahte võitu – pöördelistel hetkedel võidab see, kelle moraal on tugevam, kel on olemas kindel tahe kaitsta oma isamaad, oma kodu ja perekonda. Ükski kaitsetahteline rahvas pole liialt väike, et edukalt kaitsta oma riiki. Võidupüha kannab endas sügavamat märki sellest, et oleme valmis oma vabadust hoidma ja seda vajadusel ka kaitsma.
Vabaduse sümboliks Vabadussõja-järgses Eestis kujunes Vabadusrist – austusväärseim teenetemärk, mida annetati nii sõjaliste kui ka tsiviilteenete eest Eesti vabaduse kaitsel. Nagu ka 1918–20 Vabadussõjas võidelnute seas, oli ka Vabadusristi kavaleride hulgas paljude rahvaste esindajaid. Vabadusrist Vabadussõja võidusamba tipus kannab edasi Vabadussõja mälestust.
23. juunil 2009 avati Tallinnas Vabadussõja võidusammas – tänuavalduseks neile, kes aegade jooksul on Eesti iseseisvuse eest seisnud.
Sotsiaalmeedia